Bamboo
Koostis / struktuur
Seest õõnes lüliline looduslik komposiitmaterjal, troopiliste kõrreliste puitunud tüvi. Bambuspuidu koostisesse kuulub peale tselluloosi ja ligniini ka kuni mõni protsent ränidioksiidi. Struktuurselt koosneb bambuspuit paralleelsetest fiibritest, mis moodustavad kimpe, mille vahesid täidab ligniin.
Omadused
Hallikas-kollaka värvusega (levinult). Tugev, suhteliselt jäik.
Saamine
Bambus(te)na tuntakse üle 1000 kõrreliste (Poaceae) sugukonda kuuluvat liiki. Looduslik kasvupiirkond troopilise kliimaga maades. Bambust iseloomustab erakordselt suur kasvukiirus (on viiteid kuni meetristele ööpäevastele kasvukiirustele).
Rakendused
Kasutatakse laialdaselt odava loodusliku konstruktsoonimaterjalina maades, kus kasvab (nt. liigid Dendrocalamus giganteus ja Bambusa oldhamii). Birmas ja Bangladeshis on ligi pool majadest ehitatud pea täielikult bambusest. Bambuse kiududest on valmistatud ka köisi. Veel 20 … 30 aastat tagasi kasutati ka Eestis õngeritvadena ja suusakeppidena, tänaseks on nendes rakendustes plastkomposiidid loodusliku bambuse välja tõrjunud. Puitunud kõrrelise Arundo donax kõvast elastsest pindkihist valmistatakse puhkpillide (klarnet, saksofon, oboe) huulikuid.
Bambusest muusikainstrumente Vietnamist. Vasakpoolne töötab ksülofoni põhimõttel, keskmises on bambustorud resonaatoriteks – käteplaks toru otsa juures (parempoolne foto) paneb õhu torus võnkuma vastaval sagedusel ja tekitab soovitud kõrgusega heli.
Näidised
E62.2. Bambuse tüve elastne pindkiht.
Viited
1. Bamboo [29.08.04]
2. Helen Arusoo, “BAMBUS kõige kiiremini kasvav taim”, Loodus nr. 4, 2002 [29.08.04]
Koostas: JK
