Gallium

Koostis / struktuur

Keemiline element gallium, ortorombiline kristallstruktuur (8 aatomit ühikrakus).

Omadused

Hõbevalge metall, tihedus 5904 kg/m³, sulab temperatuuril 302.91 K (29.76 °C), keeb temperatuuril 2477 (2204 °C) – vedelfaasi temperatuurne ulatus 2174.09 K. Keemiliselt suhteliselt inertne, vähetoksiline. Märgab hästi klaasi ja portselani.

Saamine

Galliumi avastas Paul-Emile Lecoq de Boisbaudran Prantsusmaal 1875. a., nimetus tuleneb Prantsusmaa ladinakeelsest nimetusest “Gallia” (ja ehk viitab ka avastajale endale: lad. gallus = pr. le coq = kukk). Taolise alumiiniumisarnaste omadustega metalli olemasolu oli ennustanud 1871. a. Dmitri Mendelejev. Tööstuslikult saadakse galliumi alumiiniumitootmise kaasproduktina.

Rakendused

Kõrgtemperatuurstes termomeetrites. Madala sulamistemperatuuriga sulamite koostises. Pooljuhttööstuses räni legeerimiseks (p-pooljuht). Galliumarseniidi (GaAs) kasutatakse pooljuht(diood-)laserite valmistamiseks. Suures koguses galliumi on kasutusel päikeseneutriinode detektorites Gran Sassos (Itaalia, 30 t) ja Baksanis (Vene Föderatsioon, 60 t), detektsiooni aluseks on reaktsioon n + ⁷¹Ga ® ⁷¹Ge + e^–.

Näidised

E80.1. Gallium. Sula galliumi tilk peopesal.

Demod, katsed

D80.1. Gallium sulab käesoojast – see võib muidugi võtta mõningase aja, kui aga gallium on juba üles sulatatud, võib vedela galliumi tilk püsida peopesal kuitahes kaua.

Viited:

1. Periodic Table : Scholar edition: gallium : The Essentials [05.03.05]
2. Gallium – Wikipedia, the free encyclopedia [05.03.05]

Tänu: SA Teaduskeskus AHHAA

Koostas: JK