Järjestus selles nimekirjas vastab kirjete koostamise ajalisele järjestusel. Klikkides paksus kirjas pealkirjal avaneb selles aknas vastav kirje. Klikkides konkreetsete demonstratsioonide – katsete nimetustel (DX.Y järel), avanevad kirjed märgendatud kohast, kus juttu vastavast (demo)katsest. Toodud on viited kõikidele kirjetele, kuigi mitte kõik nad ei sisalda (vähemasti hetkel) veel teavet demonstratsioonkatsete kohta, mis vastavate näidiste omadusi ilmutavad.
1. Rubiin
D1.1. “Roheline rubiin” – rubiini termokromism
D1.2. Rubiinvarda luminetsents
2. Valgusjuht
D2.1. Laserpointeri valguse läbiminek fiibrist
D2.2. Fiiberkimp edastab kujutise
3. Uleksiit
D3.1. Kujutise ülekanne uleksiidikristallis toimub vaid objekti vahetu kontakti korral kristalliga
4. Ferrovedelik
D4.1. Ferrovedeliku pind magnetväljas sõltuvalt magnetvälja tugevusest (kaugusest magnetitest)
D4.2. Archimedese jõud ferrovedelikus: ujuv vaskkuul
D4.3. Ferrovedeliku termoindutseeritud dünaamika hõõglambiga soojendamisel
D4.4. Mis juhtub, kui ferrovedelik kaua magnetväljas seisab?
D4.5. “Superpiigid”
D4.6. Ruutvõre ja heksagonaalne võre
D4.7. “Vedel kolb”
5. Obsidiaan
D6.1. Karastatud klaasi tahvli läbipaine
D6.2. Karastatud klaasi tahvli purunemine
D6.3. Karastatud klaas polaroidide vahel – nähtvaks saab karastuspingete ebaühtlus
D6.4. Prints Ruperti tilga purunemine
D6.5. Prints Ruperti tilgad polaroidide vahel
D6.6. Sisepinged karastatud klaasis teeb nähtavaks valguse hajumine
7. Laserlõikus
D8.1. Veepinna kõverdumine Nd-magnetite kohal on jälgitav peegelduste deformatsiooni kaudu
D8.2. Levitron
D8.3. Diamagneetiliselt stabiliseeritud magnethõljuk
D8.4. Nd-magneti kukkumine vasktorus
D9.1. Fotokroomsete plastpärlite värvumine valguse toimel
D9.2. Osalise valgustuse toimel osaliselt tumenenud prilliklaas
D9.3. Valguse juhtimine valguse abil
D9.4. UV-tester töötab
D10.1. Kujumäluga lusikas kuumas vees
D10.2. Kujumäluga vedru kuumas vees
11. Gradientlääts
D11.1. Gradientlääts suurendab trükiteksti
12. Kaltsiit
D12.1. Kaltsiidikristalli pööramisel nihkuvad harilik ja ebaharilik kujutis teineteise suhtes
13. Polaroidid
D13.1. Polaroidide paari läbilaskvus sõltub polaroidide omavahelisest orientatsioonist
D13.2. Fotoelastsus
14. Raud
D14.1. Võrdle raua, magnetiidi ja sooraua magnetomadusi
D14.2. Hematiidi “triip”
D14.3. Raudvarda plastne deformatsioon ja purunemine venitusel
D14.4. Rauapuru magnetväljas
D14.5. Kristalli mudel
D14.6. Slap-wrap keerdub löögist rulli
D14.7. Suunatud plahvatus läbistab terasplaadi
15. Alumiinium
D15.1. “Rahakristall” – Jaapani 1-jeenised mündid veepinnal
D15.2. Polariseeritud valguse hajumine alumiiniumpuudrilt
16. Merevaik
17. Balsapuit
D17.1. Ujuv balsapuit: hinnake erikaalu!
18. Kvarts
D18.1. Triboluminestsents
D18.2. Termoluminestsents
19. Pimss
D19.1. Pimss ujub veepinnal
20. Grafiit
D20.1. Pliiatsikiri
D20.2. Grafiidipuru orienteerumine magnetväljas
D20.3. Pürolüütilisest grafiidist plaadikese orienteerumine magnetväljas
D8.3. Diamagneetiliselt stabiliseeritud magnethõljuk
21. Räni
D21.1. Räniplaadi murdumine
D21.2. Räni paistab läbi
D21.3. Päikesepatarei käivitab elektrimootori
22. Elastoplast
D22.1. Elastoplastist tops taastab esialgse (tasapinnalise) tooriku kuju kuumutamisel
24. Korund
26. Süsinik
D26.1. Aktiivsöe filtri töö
D26.2. Läbitõmbel filtrile sadestunud 5 m3 Tartu õhus sisalduv tahm
27. Paber
D27.1. Mis värvi on Postimees?
28. Kromatograafia
D28.1. Paberkromatograafia
29. Vask
D29.1. Pöörisvoolud vasktorus pidurdavad neodüümmagneti liikumist torus
D29.2. Vaskoksiidi kile vase pinnal
D29.3. Vask sadestub vasevitrioli lahusest raudnaela pinnale
D29.4. “Vaseleek”
D29.5. Vase patineerumise aegeksperiment
E29.6. Vase kalestumine deformatsioonil
30. Sodaliidid
31. Kummi
D31.1. Kummilindi venitamine
32. Teflon
D33.1. Valge valguse filtreerimine Christianseni filtris erinevatel temperatuuridel
D33.2. Christianseni filtrit läbiva laserikiire hajumine erinevatel temperatuuridel
D33.3. “Nähtamatu klaastoru”
34. Difraktsioonkile
D34.1. Valge valguse difraktsioon kilel
D34.2. Lasekiire difraktsioon difraktsioonkilel – milline on difrageeriv struktuur, sh. võre samm?
35. Fresneli lääts
D35.1. Fresneli lääts suurendab
36. Isepesev klaas
D36.1. Veepritsmed isepeseval ja harilikul aknaklaasil
D36.2. Kumb pool?
37. Kips
D37.1. Kipsi kivistumine
38. Kõrgtemperatuursed ülijuhid
D1.1. Ülijuhi levitatsioon magnetväljas
D38.2. Ringmagneti levitatsioon ülijuhi kohal
39. Liitiumniobaat
40. Merikäsn
D40.1. Kui palju suudab käsn vett imada?
41. Negatiivse Poissoni suhtega materjalid
D41.1. Hobermani sfääri kinemaatika
42. Polüetüleen
D42.1. Polümeerkile venitus orienteerib polümeeri molekulid (tekkib kaksikmurdumine)
D42.2. Staatiline elekter
43. Polüstüreen
D43.1. Vahtpolüstüreeni lahustumine atsetoonis
D43.2. Polüstüreeni fluoretsents
44. Püriit
45. Raudpuu
D45.1. Raudpuu puit upub vees
D45.2. Raudpuu puidu tiheduse määramine
46. Savi
D46.1. Sinisavi plastifitseerimine
49. Termotundlik vedelkristallkile
D49.1. Termotundlik vedelkristallkile reageerib käesoojusele
D49.2. Termotundlik vedelkristallkile reageerib IR laserpointeri kiirele
50. Trinitiit
51. Vilk
D51.1. Vilgu lõhestamine
D51.2. Vilk ristatud polaroidide vahel
52. Helkurmaterjalid
D52.1. Pöörlev helkur
D52.2. Retrorflektiivse pinna heledus sõltuvalt valgustusuunast
D52.3. Helkurpinnale lähedane valgusallikas
D52.4. Retroreflektiivne kuvamine
53. Tsink
D53.1. Tsinkkatete E53.1 ja E53.2 tekstuuri võrdlus
54. Nikkel
55. Volfram
56. X-failid
57. Tina
D57.1. “Tina hääl”- karakteerne ragin tinavarda paenutamisel
D57.2. “Õnnevalu”
58. Mammutikihv
D58.1. Schregeri jooned
60. Klaas
D60.1. Klaasi purunemine
D60.2. Uranüülklaasi luminestsents
D60.3. Uranüülklaasi radioaktiivsus
D60.4. Mattklaas hajutab valgust
D60.5. Kumb pool käis tinavannis?
D60.6. Kuum klaas juhib elektrit
D60.7. Opaalklaas hajutab valgust
D60.8. Kromaatiline dispersioon
D60.9. “Nanoklaas” hajutab valgust
61. Fossiilkütused
62. Bambus
D63.1. Cu2HgI4 värvimuutus kuumutamisel
D63.2. Thermospot toa- ja töötemperatuuril
D63.3. “Varjatud pilt”
D63.4. “Vesi muutub tindiks”
D63.5. Termokroomne indikaator näitab patarei laetust
D64.1. Soojenduspaketi kasutamine
65. Liiv
D65.1. “Liivakäsi”
D65.2. Liivakuhi
66. Fulguriidid
67. Piesomaterjalid
D67.1. Välgumihkli töö
68. Tseoliidid
69. Metallklaas
D69.1. Põrkedemo
70. Plii
71. Indium
D71.1. Metallmündi kujutise pressimine indiumitükki
72. Vismut
73. Woodi sulam
D73.1. Woodi metalli sulamine kuumas vees
D73.2. Fieldsi metalli sulamine kuumas vees
75. Kermetid
76. Kuld
D76.1. Rubiinklaasi ümbersulatamine
77. Kevlar
D77.1. Kevlarniidi tõmbetugevus
D77.2. Ultraviolettkiirgus kahjustab kevlarit
78. Pigi
D78.1. Pigi puruneb haamrilöögist
D78.2. Pigi voolamine
79. Plastdosimeetrid
D79.1. Radooni dosimeetria
80. Gallium
D80.1. Gallium sulab käesoojast
81. Magnetkuvav kile
D81.1. Magnetkuvav kile visualiseerib magnetvälja
D81.2. Magnetkuvav kile mikroskoobia all
82. Tselluloos
D82.1. Tsellofaankiled polaroidide vahel
D82.2. “Õnnekala ennustab”
D82.3. Nitrotselluloos põleb
D83.1. Reoskoopiline vedelik turbulentses liikumises
D83.2. Termokonvektsioon alt soojendatud reoskoopilises vedelikus
84. Berüllium
85. Papüürus
86. Silly Putty
D86.1. Thinking Putty vajub oma raskuse mõjul laiali
D86.2. Thinking Putty voolab läbi ava
D86.3. “Puttypõrkependel”
D86.4. Thinking Putty rebeneb
D86.5. Putty venib
D86.6. Thinking Putty puruneb haamrilöögil kildudeks
D86.7. Putty kleepub
D86.8. Puttypeegel
D86.9. Putty difraktsioonvõre
D86.10. Putty kopeerib pinnafaktuuri
D86.11. Puttyskoopia
D86.12. Putty puhastab
87. Uraan
D87.1. Uraan oksüdeerub
D87.2. Uraan on pürofoorne
D87.3. Uraan on radioaktiivne
D87.4. Uraan säritab fotopaberi
88. Elavhõbe
D88.1. Teraskuul ujub elavhõbeda pinnal
D88.2. Teraskuul ei uju elavhõbeda pinnal!
D88.3. Elavhõbeda soojuspaisumine
D88.4. Elavhõbe korrodeerib alumiiniumi
D88.5. Elavhõbe annab valgust
89. Tseerium
D89.1. Sädemeid tulepulgast
D89.2. Tseeriumi pürofoorsus
90. Lignum vitae
91. Akrüülklaas
D91.1. PMMA murdumisnäitaja määramine
D91.2. Lichtenbergi kujundid
D91.3. Elektronkiirituse mõju PMMA struktuurile
92. Rõhku kuvav kile
D92.1. Sendi jälg
D92.2. Rõhuülekanne graanulmaterjalides
93. Magneesium
E93.1. Magneesiumi põlemine
94. Veeldatud gaasid
D94.1. Vedel lämmastik keeb
D94.2. Õhust kondenseerub vedel hapnik
D94.3. Magnet tõmbab ligi vedelhapniku tilgakesi
D95.1. “Läbipaistev” nuga
D95.2. Keraamiline nuga lõikab paberit
96. Maarjakask
97. Aerogeelid
D97.1. Aerogeel paistab läbi
D97.2. Aerogeel hajutab valgust
D97.3. Aerogeel on väikese murdumisnäitajaga
D97.4. Aerogeel kannab telliskivi
98. Vesiklaas
D98.1. “Keemiline aed”
99. Superabsorbendid
D99.1. Superabsorbendi imavus
100. Luminofoorid
D100.1. Turvaelementide fluorestsents Eesti rahatähtedel
D100.2. Valguspulkade kemoluminestsents
D100.3. Mitmevärviline LED
D100.4. LONGLITE evakuatsioonitähise järelhelendus
D100.5. Luminool leiab verejälje
D100.6. Luminofoorlamp ja hõõglamp
D100.7. Fluorestsentsmarkeri jälg UV valgustusel
D100.8. Neoonvärvide luminestsents
D100.9. Pesupulber OMO fluorestseerub
D100.10. Laserivalgus kustutab fosforestsentsi
D100.11. Suhkru triboluminestsents
D100.12 Fluorestseiini luminestsents ja vedeliku dünaamika
D100.13. Pakketeibi triboluminestsents
D100.14. UV-valgus teeb nähtavaks vanad haavaarmid
D100.15. Kiirgav pind
D100.16. Spinatifluorestsents
D100.17. Kaltsiidi luminestsents
D100.18. “Fluorotoposkoopia”
D100.19. Narra leotise fluorestsents
D100.20. “Toniseeriv fluorestsents”
D100.21. Skorpioni fluorestsents UV-kiiritusel
D100.22. Postmarkide fosforestsents
D100.23. Harilik ja UV-kompaktlamp võrdluses
D100.24. Valgusdiood fotodetektorina
D100.25. “Päikesekollektor” töötab
D100.26. IR detektorkaart töötab
D100.27. Hammaste autofluorestsents
