Rubber

Koostis / struktuur

Kummi on kõrgelastne materjal, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautšuk (vt. Saamine). Sarnaste elastsete omadustega materjalid on saadavad ka räniorgaaniliste polümeeride baasil (silikoonkummi, vt. Silikoonimplantaat).

Omadused

Suhteline (pöörduv) deformatsioon kuni 1000%, tihedus 870-930 kg/m³, hea elektriisolaator (eritakistus 10¹² … 10¹⁵ Wm). Kummi Poissoni suhe »0,5, Young’i moodul 1,5-5·10⁶ Pa.

Saamine

Saadakse  kautšuki vulkaniseerimisel (protsessi leiutas Charles Goodyear 1839), sõltuvalt lähtekautšuki omadustest saadakse mitmeid eriomadustega kummisorte. Lähteainenena kasutatav kautšukitaimede (tätsaim brasiilia hevea, Hevea brasiliensis) lateks koaguleeritakse esmalt happega, töötluse tulemusena saadakse kõrge molekulmassiga (70 000 … 2 500 000) looduslik kautšuk (93-94% ulatuses isopreeni cis-setereoregulaarne polümeer, [-CH₂C(CH₃)=CHCH₂-]_n). Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10 väävli aatomi pikkused ristsidemed, muutes oluliselt materjali elastseid omadusi. Vulkaniseerimisel suure hulga väävliga saadakse mitteelastne nn. kõvakummi e. eboniit. Lisandina sisaldab kummi täiteaineid (tahma või valgetahma (ränidioksiid), plastifikaatoreid, stabilisaatoreid, pigmente jms.). Tänapäeval on looduslike kautšukite kõrval kasutusel ka sünteeskummid (elastomeerid), mis võimaldavad materjali omaduste laiemat varieerimist (polübutadieen,  polüisobutüleen,  polüuretaanid).

Rakendused

Autorehvid, veekindlad riided ja jalanõud, kummikindad, elektrijuhtmete isolatsioon, kustutuskummi.

Näidised

E31.1. Kummilint.

Demod, katsed

D31.1. Kummilindi venitamine. Pange tähele lindi laiuse kahanemist.

Viited:

1. Rubber – Wikipedia [12.12.03]

Koostas: Taavi Audova, JK