Curly Birch
Koostis / struktuur
Maarjakask (ka karjala kask) on arukase haruldane erivorm Betula pendula var. carelica. Tema puit on karakteerse mustriga keerduvate kiududega (näsuline) puitmaterjal, mida liigitatakse väärispuiduks.
Omadused
Maarjakase puit on kõva ja raskesti lõhestatav, ei lõhene kuivamisel. Tihedus 710 … 740 kg/m3 (ca 25% suurem kui arukasel). Värvus kollane, varieerudes valkjast tumekollaseni. Puit on ilusa “siidise” läikega ja karakteerse mustrilise tekstuuriga.
Saamine
Nimetus karjala kask viitab puu põhilisele kasvukohale. Maarjakask kasvab ka Eestis (Eesti ainus väärispuu). Puidu struktuuri formeerumise põhjuseks peetakse suurte kevadiste temperatuurikõikumiste mõju looduslikes kasvukohtades puidukoe moodustumisele. Turustatakse kaalu alusel, tüve kilohind ca 80 krooni.
Rakendused
Puitu kasutatakse peamiselt siseviimistlus- ja tisleritöödel ning vineeri- ja mööblitööstuses, ka mitmesuguste tarbeesemete (noapead, nt) ja suveniiride valmistamiseks.
Näidised
E96.1. Maarjakase spoon. Kuigi karjala kase puidu muster on hõlpsasti äratuntav, varieerub see puult-puule tugevasti.
Spoon läbivas valguses.
E96.2. Maarjakase tüve pikilõige, hästi on näha tüve iseloomulik paksend.
Näidise E96.2 otsavaade.
Näidise E96.2 puidu muster.
Viited:
1. Maarjakask. Wikipedia [23.10.07]
2. Maarjakase Selts : Maarjakase puit [23.10.07]
3. Maarjakasest (soome keeles visakoivu) oli valmistatud ka Väinämöise kannel soome
eeposes “Kalevala”: XLIV runo: Uue kandle tegemine: “Tegi kopa kandelelle, põhja uuele
ilole, kopa kõivusta kõvasta, emapuu arukasesta /sk visaperästä/ . … säält need naelad,
kandelelle, väänajad visakasele /sk visaperähän/.” Kalevala, koostanud Elias Lönnrot,
Tallinn, Eesti Raamat, 1985, lk 416, 419 (tõlge August Annist). Täpsemalt – jutt
on Väinämöise teisest kandlest, esimene oli tehtud haugiluudest.
Tänu: Väino Kiisk, OÜ Manverk [23.10.07], Ivar Sibul
Koostas: JK
