Amber
Koostis / struktuur
Taimset päritolu amorfne polümeerse ehitusega orgaaniline mineraal. Tekkinud mitut liiki muistsete puude (Läänemere piirkonnas peamiselt helmemänni, Pinus succinifera) tardunud vaigust, üldiselt varieeruva koostisega, empiiriline keemiline valem C10H16O.
Omadused
Kollane, kollakaspunane või kollakaspruun (selline on merevaik Läänemere randades, kuid paikkonniti võib värvus varieeruda rubiinpunasest, sinise, rohelise, halli või koguni mustani). Kõvadus 2-2,5, tihedus 1000-1100 kg/m3, rabe, pehmeneb 150 °C ja sulab 350-370 °C juures. Villase riidega hõõrumisel elektriseerub. Merevaik = ήλεκτρον (elektron) kreeka keeles Þ elektron, elekter.
Saamine
Looduslik. Leiukohti üle maailma, v.a. Austraalias ja Antarktikas. Läänemeres peamised leiukohad Leedu ja Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti (Jantarnõi) rannikul. Eestist on merevaiku leitud Saaremaalt Kihelkonna lähedalt ja Pärnust lõunasse jäävalt Häädemeeste rannalt.
Rakendused
Dekoratiivesemete, värvide, lakkide, merevaikhappe ja merevaiguõli ning ravimpreparaatide valmistamiseks. Kuulsamaid objekte, mille dekoreerimiseks merevaiku suuremal hulgal kasutatud on nn. Merevaigutuba Katariina pallees Tsarskoje Selos (Vene Föderatsioon). Toa 22 seinapaneeli katmiseks oli kasutatud enam kui 100 000 töödeldud merevaigu tükki ja need olid Preisi kuninga Frederick William I kingitus Vene tsaar Peeter I-le (1716, installeeriti Katariina pallees 1755). Teise Maailmasõja ajal (1942) demonteerisid sakslased paneelid ja need kadusid jäljetult. Tänaseks on tuba fotode põhjal restaureeritud.
Näidised
E16.1. Merevaigutükk inklusioonidega. Kas leiate mõne muinasputuka?
E16.2. Merevaigu töötlemisel tekkinud puudrist kokkupaagutatud “muna” sellesse paigutatud (kaasaegse) putukaga.
Viited:
- Amber homepage [30.11.03].
Koostas: Ailet Õis, JK
