materjalimaailm.ee - headeri pilt

Polaroidid

Polaroids


Koostis / struktuur

Kasutatakse erinevaid materjale, mille neeldumisomadused sõltuvad tugevasti valguse polarisatsioonist (dikroism). Tuntud on loodusliku mineraali turmaliini dikromaatsed omadused. Edwin H. Land valmistas 1928 esimese polaroidkile, mille dikroism oli tingitud valguse neeldumisest kilesse viidud orienteeritud jodohiniinsulfaadi mikrokristallides.

Omadused

Polaroidid on materjalid, mis lasevad läbi ainult kindla polarisatsiooniga valgust ja nõrgendavad (neelavad) tugevalt ristsihis polariseeritud valgust.

Saamine

Dikromaatseid omadusi saab polümeerkiledele (polüvinüülalkohol) anda orienteeriva venitamise ja anisotroopset elektrijuhtivust tõstvate lisanditega (jood) dopeerimisega (E. H. Land, 1938). Patenteeritud on erinevaid polaroidmaterjale vedelkristall-polümeeride ja dikroomsete (neeldumine sõltub suunast) värvimolekulide baasil.

Rakendused

Optikas. Polaroidfiltrid fotograafias suruvad maha  valguse peegeldused kuna peegeldunud valgus on osaliselt polariseeritud. Polaroidprille kasutatakse stereovisiooni (3D kino) teatud variantides vasaku ja parema silma kujutiste eraldamiseks. Ekraani pind peab sellisel juhul olema kaetud hajumisel valguse polarisatsiooni säilitava kattega, nt. alumineeritud.

Näidised


E13.1. Polaroidkile (60´140 mm, 2 tk + plastdetail fotoelastsuse demonstreerimiseks).


E13.2. Polaroidprillid. Polaroidid erinevate silmade jaoks on omavahel orienteeritud risti ja vertikaalsihi suhtes 45° nurga all.

Demod, katsed


D13.1. Polaroidide paari läbilaskvus sõltub polaroidide omavahelisest orientatsioonist.


D13.2. Fotoelastsus: mehhaaniliste pingete poolt plastdetailis indutseeritud optilise kaksikmurdumise abil saab polaroidide vahel visualiseerida pingete jaotust. Ülal – deformeerimata detail, all deformeeritud. Antud juhul on tegemist pöörduva (elastse) efektiga (vördle D42.1. Polüetüleeni orienteerimine).

Tänu: TÜ Teaduskeskus AHHAA

Koostas: Taavi Audova, JK

Print Friendly, PDF & Email