Polystyrene

Koostis / struktuur

Aromaatne termoplastik (-CH₂-CHC₆H₅-)_n. Eristatakse ataktilist ja sündiotaktilist polüstüreeni. Ataktiline polüstüreen on amorfse struktuuriga (polümeerklaas). Sündiotaktiline polüstüreen on poolkristallilise struktuuriga ja erineb molekulaartasemel ataktilisest fenüülrühmade stereoregulaarse paigutuse poolest.

Omadused

Polüstüreen on suhteliselt jäik polümeer. Ataktiline polüstüreen on läbipaistev ja värvuseta. Veekindel, aga lahustub mitmetes orgaanilistes lahutitest (nt. atsetoonis). Amorfse polüstüreeni tihedus on 1050 kg/m³. Polüstüreen on efektiivselt vahustatav.

Saamine

Moodus polüstüreeni tööstuslikuks tootmiseks töötati välja 1930. a. Saksa firmas I. G. Farben / BASF. Sündiotaktiline polüstüreen sünteesiti esmakordselt 1985. a. (Idemitsu Kosan Co. Ltd.). Polüstüreeni baasil on välja töötatud suurel arvul kopolümeere

Rakendused

Erinevate plastesemete, sh. plastnõude valmistamiseks. Vahtpolüstüreeni (styrofoam) kasutatakse laialdaselt termoisolatsioonis, löögienergiat summutava pakkematerjalina.

Näidised

E43.1. Vahtpolüstüreen-pakkehelbed (või mis oleks ilus eestikeelne vaste sõnale pellet antud kontekstis?).

E43.2. Plastivaluks kasutatavad polüstüreengraanulid.

E48.1., E48.2. Spektraalsälkamismaterjalid: dopeeritud (lisanditega) polüstüreen.

Demod, katsed

D43.1. Vahtpolüstüreeni lahustumine atsetoonis.

D43.2. Polüstüreeni fluorestsents. Polüstüreenile on iseloomulik intensiivne sinakas-violetne fluoretsents. Pildil on polüstüreeni graanulid tagant valgustatud valge valgusega.

Viited:

1. The Invention of  Polystyrene and Styrofoam [14.12.03].

Tänu: AS Estiko Plastar, Anni Ruudi

Koostas: Taavi Audova, JK