Zeolites

Koostis / struktuur

Tseoliidid on vett sisaldavate alumosilikaatide hulka kuuluvad looduslikud või tehismineraalid. Mikropoorse kristallstruktuuriga Si-Al-O võres olevad poorid (läbimõõt 3 kuni 10 Å) sisaldavad katioone (enamasti kaltsium ja naatrium) ja vett. Tseoliidid avastas 1755. a. Rootsi mineraloog Axel Fredrick Cronstedt (tuntud ka nikli avastajana). Mineraalide klassi nimetus tuleneb kreekakeelsetest sõnadest zein (keema) ja lithos (kivi) ja ning viitab tseoliitide omadusele vabastada kuumutamise käigus kristallvett (“keev kivi”).

Omadused

Kõvadus 3,5 – 5,5, tihedus 2100-2500 kg/m³. Tseoliitidele on iseloomulik kiire ioonvahetus, nad on tugevad adsorbendid.

Saamine

Looduslikud tseoliidid moodustavad enam kui 40 mineraali sisaldava mineraalide klassi, mille üks levinumaid esindajaid on klinoptiloliit ( i.k. clinoptilolite). Tehistseoliite saadakse katioone sisaldavate alumosilikaatsete vesigeelide kristalliseerimisel. Erinevate orgaaniliste “šabloonkatioonide” kasutamisega on võimalik sünteesida erineva pooride suuruse ja struktuuriga tseoliite.

Rakendused

Adsorberid, ioonvahetajad (sh. pesupulbrite kooseisus vee pehmendamiseks, ammoniumioonide lõksustamiseks), katalüsaatorid (naftakeemis krakkimisel), “molekulaarsõelad”. Looduslikke tseoliite kasutatakse low-tech rakendustes ka ehitusmaterjalina, loomakasvatuses söödalisandina ning maaviljeluses põllupinnase parendamiseks.

Näidised

E68.1. Looduslik tseoliit: klinoptiloliit ( i.k. clinoptilolite). Harilikult tekkinud vulkaanilises tuffis sisalduva klaasifaasi kristalliseerumisel. Mündi läbimõõt pildil on 19 mm.

Viited:

1. Database of Zeolite Structures [05.10.04]
2. THE MINERAL CLINOPTILOLITE [05.10.04]
3. Clinoptilolite Mineral Data [05.10.04]

Tänu: Jaak Bergmann

Koostas: JK