Zinc
Koostis / struktuur
Keemiline element tsink (Zn), heksagonaalne tihkpakkega kristallvõre.
Omadused
Kahvatu sinkjas-hallika värvusega metall. Tihedus 7140 kg/m-3. Keskmise kõvadusega (Mohsi skaalas 2,5), habras. Tsink sulab temperatuuril 692.68 K (419.53 °C).
Saamine
Tsink on maakoores suhteliselt levinud element, ei esine aga ehedal kujul vaid erinevate maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid).
Rakendused
Ajalooliselt on tsingusulameid (tinaga, vasega) kasutatud ammu enne kui õpiti metalli saama puhtal kujul. Puhast tsinki saadi teadaolevalt esimest korda Indias (1000-1300 AD), hiljem taasvastati vastav menetlus ka Euroopas. Tänapäeval kasutatakse tsinki laialdaselt terasesemete (nt. teraspleki) korrosioonivastaseks katmiseks (tsinkimine). Elektriakudes (NiCd). Kasutusel on 20-45% tsinki sisaldav vase ja tsingi sulam – messing (valgevask). Tsink on üks olulistest bioloogilisest mikroelementidest, kuuludes nt. insuliini koostisesse (hormoon, mis kontrollib glükoosi omastamist rakkudes). Tsinkoksiid ZnO omab mitmekesiseid rakendusi värvipigmendina (tsinkvalge), kummi vulkaniseerimisel, kosmeetikas jm.
Näidised
E53.2. Tsinkplekk (Galvex). Kuummenetlusel tsingiga kaetud terasplekk (plekk veetakse läbi sulatsingi vanni, pidev tootmistsükkel).
E53.3. USA 1-sendine münt. Vasetatud tsink. Suurest kasutamisest (?) on vasekiht osaliselt kulunud ja paljastunud on mündi põhimaterjal.
Demod, katsed
D53.1. Tsinkkatete E53.1 ja E53.2 tekstuuri võrdlus. Erinevus on tingitud lisandite (plii ja antimon) mõjust tsingi kristalliseerumisprotsessile. Varasemas tehnoloogias, kus pliisisaldus tsingis oli ligi 1%, põhjustas see tsingi kristallide nn. dendriitset kasvu, mis andis tsinkplekile karakteerse “laigulise” (litterja) väljanägemise. Plii- ja antimonivaba tsingi (pliid alla 0,01%) kasutamisel moodsas tehnoloogias on kate märksa peeneteralisem ja ühtlasem [2].
Viited:
Tänu: ArcelorMittal OÜ
Koostas: JK
